Greene Street: Aidake mind!

Robin naeratas.Rosette pea tema õlal ja käsi ta põlvel tundus olevat SUlgkerge armastuse koorem,mis pidi kaasa käima iga armastusega.

Tekkis pikk vaikus ja Ros otsustas saada vastuse küsimusele, mis painas teda juba nende kohtumisest saadik. "Kas sa räägiksid mulle oma minevikust?" küsis ta.

ROb hakkas rääkima,,Ma sündisin paljulapselises peres kõige nooremana.Mu vanemad olid üsna rikkad.Kui ma koolis hakkasin käima,kaitsesid mind vanemad vennad kiusajate eest ning õed aitasid koos enda sõbrannadega mul õppida,tänu mu õdedele ja vendadele on sõprus mu elus tähtslat kohal,,ROb peatus hetkeks,et neelatada,,Kui ma sain teada,et taltsutan õhku,tulin siia.Mulle oli veel kõik võõras,ning oli harjumatu olla ilma vanemate õdede-vendateta.Ma pole iseseisev.Ühel kaunil päeval jalutasin ma väikesel tänaval,kus oli üks kaunis tüdruk,keda kiusati mingite lollakate tüüpide poolt,ja edasi sa tead juba isegi''Rob naeratas ning lausus,,Palun räägi mulle nüüd enda eluloost''Robin vaatas tüdrukule silma.

"Noh.." alustas Ros. "Ma olin viiene, kui mu vanemad mu hülgasid. Neil sai minust lihtsalt kõrini. Enne veel, kui lastekodusse läksin, tehti minuga jubedaid asju. Mäletan seda liigagi hästi. Edasi... Noh, ma läksin lastekodusse, kuid kõik kiusasid mind seal. Ma olin teistsugune. Tähendab, ma olin väga haavatud vanemate kaotusest ja kõik see. Ma ei läinud teiste lastega mängima ega midagi. Söögiisu mul ka siis ei olnud. Ajapikku see kõik tuli tagasi. Sõin, mängisin jne ja siis, kui ma sain vanemaks, hakkasin ma muunduma. Me käisime ekskursioonidel metsas näiteks ja järsku oli minu asemel leopard. No siis ma sattusingi siia." Ros hingas sügavalt sisse et mitte nutma hakata. Ta ei hakanud täpsemalt mainima, mis need jubedad asjad on, mis temaga tehti, sest selle meenutamine oli tema jaoks lihtsalt liiga valus.

Robin kallistas Rosettat,,See on kindlasti väga raske,mu parim sõber oli sarnase elulooga kui ta suri''Rob tundis talle väga kaasa,selline traagiline elulugu ei ole just parim.

"Oh, mul on kahju," pomises ta kiirelt. "Räägime millestki muust, palun," ütles ta siis. "Kui kaua sa oled elementalis olnud?" tüdruk naeratas kavalalt.

,,Paar päeva''lausus Robin ja võttis maast ühe kukkunud lehe,lennutades siis selle kaugemale õrna tuulekesega.