Greene Street: Aidake mind!

Ros kõndis väikesel kitsal tänaval. Oli juba õhtu ning väljas oli pime. Järsku kuulis ta selja tagant mingite tundmatute poiste naeru. "Hei, tüdruk!" hüüdsid nad. Rosetta kiirendas sammu. Talle kohe üldse ei meeldinud need poisid. Tüdruk kahetses, et oli valinud selle tee koju minemiseks. Ta kuulis, et poisid lähenevad talle kiiremini kui enne.

OT : erateema kellegagi, kes tuleb Rosile appi. (Peaks olema siis poiss)

Robin siis niisama kõndis ringi,äkitselt nägi ta tüdrukut,keda jälitati imselt.Tundus et see tüdrukule eriti ei meeldind.Robinile ei meeldind jällegist ülekohus,sellepärast ta läks tüdruku seljataha ja põõras äkitselt ringi,,Ou kuule,tule eest tatikas''ütles üks poistest.Robin kortsutas silmi ja küsis:,,Probleemid?''sama poiss hakkas naerma ja ähvardas robinit sellega,et teeb taskud tal tühjaks.RObin võttis kamandaja asendi.,,Nojah,võibolla ma kardangi,aga ma arvan,et õigem oleks otsida mõni tüüp,kellel on ihukaitsja,sest seda tüdrukut te jälitada enam ei saa''Robin kissitas nende poiste poole silmi,valmis kakluseks.

OT:Tohib liituda?

Ros ehmatas, kui see kõik juhtus, kuid tal oli väga hea meel, et talle on appi tuldud. Ros lootis, et nad kaklema ei hakka ja poisid lähevad niisama minema.

OT : jaa, ikka

Poisid hakkasid siis robinile lähenema,,kardad jah,või oleme me liiga kuulid su väikeste silmakeste jaoks?''küsis üks poiss siis,kes oli robinile kõige lähemal.Järgmisel hetkel ei saanud robin arugi,mis juhtus.Robini käest paiskus väike tornaado,mis kihutas poiste poole.Tornaado peale jooksid poisid karjudes laiali ning tornaadokas ka kadus robinist paari meetri kaugusele minnes,Siis robin põõras ümber ja nägi seda tüdrukut,,TEre''lausus Robin seal täiesti lollilt.

"Hei! Aitäh sulle," tänas Ros poissi. Ta punastas õrnalt.

Robin muigas,,Ma vihkan kiusamist,eriti peale mu varasemast elu''ka robiin veidi punastas.mida peaks tegema,kas lihtsalt minema või tüdrukuga sõbrustama?

"Oh... Ma vihkan ka kiusamist," kogeles Ros. Ta ei osanud midagi öelda ja tekkis väike vaikusepaus. "Ma olen muidu Rosetta, hüüdnimi on Ros," ütles tüdruk lõpuks.

,,RObin''lausus Rob ja vaatas ringi,,Lähme kuskile shoppama?''tegi ta siis ettepaneku ja kõndis lähedaloleva pangaautomaadi juurde.Pannud kaardi sinna sisse,nägi ta et tal on 85 434 eurot,,ohoh,mu vanemate pärandus,taskuraha kogumine ja sünnipäevakingitused on kena hunniku tekiitanud''ütles Robin üllatunult ja võttis 500 välja.See see on,kui raa kogutakse

Ros imestas, et poiss tahab shoppama minna. "Ma ei tea... Ma pigem läheksin... Kuhugile mujale," lausus Ros. Teda ei ahvatlenud väga mõte minna shoppama. Tegelikult tahtis ta minna loodusesse, kuid ta ei tahtnud minna üksi, aga kartis Robinilt küsida, kas ta tahaks tulla.

,,Hästi''lausus Robin ja kõndis tüdruku kõrvale.Robinile oleks meeldind loodusesse minna.Kuna RObin oli tüdruku pärast närvis,puhkes väike tuulehoog robin lähedal,mis robinile ja rosettale näkku puhus,,Oihh''lausus Robin.Kontrollimatu asi...

Ros naeris vaikselt. "Ikka juhtub. Ma vahepeal muundun kogemata," ütles ta naeratades. Ros kahtles ikka veel, kas küsida loodusesse minekut või mitte.

,,Ma olen värskelt siia saabunud,selelpärast on raskusi enesevalitsemisega''lausus Robin siis rosettele.

"Okei" ütles Ros. Tekkis järjekordne vaikusepaus, ning viimaks lausus Rosetta: "Kas sulle meeldib looduses käia? Sellesmõttes, et mulle meeldib ja ma kutsuksin sind kaasa..." Ta punastas uuesti ja kartis, et Robile see mõte ei meeldi.

Robin naeratas,,Mulle meeldib väga looduses käia,senikaua kuni ei tule hunte''Robin nnaeratas ja seadis sammud sinnapoole,kus temateada pidi olema mets.Ta kutsus siis Rosettet endaga kaasa

"Oh, väga tore." lausus Ros.

OT: teeme eraldi metsa teema?

OT:See nii lühike siin,jätkame siinsamas

Rob naeratas ja kõndis siis Rosetta kõrval

OT : oki

"Kui vana sa oled, kui tohib küsida?" pärib Ros poisilt. Tüdrukule meeldis Robiniga koos olla, poiss tekitas tal tunde, et ta on kaitstud.

,,15,kui vana sa oled?''küsis Robin.Ta mõtles rosettele midaig õelda,aga polnud kindel,kas ikka suudab...

"16," vastas Ros naeratades. "Mulle meeldib metsas käia. Siin on... Rahulik," lausus ta.

,,Jah''lausus Robin,Ilmus väike mõnusalt paitav tuulehoog,Rob oli nii närvis,et ta ei suutnud talitseda enda elementi,tüdruk oli talle meeldinud esimesest pilgus.Rob vaatas ringi,ta noppis maast ühe väikse lillekese,mis kasvas ning pomises siis rosettele,,Sa oled väga ilus''Robin ulatas Rosettele lille.Saab ehk kuskile vaasi pista.

"Oh, tänud," lausus Ros ja punastas uuesti. Ta naeratas õnnelikult.

Taas ilmus väike õrnalt paitav tuulehoog,,See mets on samuti ilus''sosistas Rob ja naeratas.Ta nautis iga hetke rosette läheduses,kuid kartis seda välja õelda,armumine oli ta jaoks uus tunne.Rob võttis julguse kokku ja vaatas Rosettele silma.Siis võttis Rob mingid mahalangenud suured oksad ja seadis need kiiresti istumiskohaks.Ta istus ühele istumiskohtadest.Rosettele oli ka ruumi piisavalt.

Ros istus samuti. "Nõustun sinuga," lausus ta. Tüdruk oli väikeste tuuleiiidega juba harjunud. Ta istus väga Robini lähedale, tema kõrvale. Tüdruk oleks heameelega pannud pea poisi õlale, kuid ta kartis, et Robile see ei meeldiks. Kuigi ta eeldas, et poisil ei oleks selle vastu midagi.

Muidugi polnud poisil selle vastu midagi.Rob vaatas taas rosettele silma,,Ma soovin,et meie metsaskäik iial ei lõpeks,et ei läheks iialgi pimedaks,et ei hakkaks iialgi nälg ega janu,et saaks igavesti olla siin sinuga''sosistas Robin ja vaatas tüdrukule silma.ROb teadis,et kunagi ei ole nad mitte ainult sõbrad,vaid midagi enamat.Rob naeratas talle hoidis tüdrukuga silmsidet

Ros naeratas. "Sama soovin ka mina," lausus ta vaikselt. Nüüd oli ta kindel, et poiss ei pahandaks ning pani pea tema õlale. Üks tüdruku käsi puhkas poisi põlvel.