Niisama PANGAL!

Lizzie siis jalutas niisama igavusest pangale ja jäi selle äärele seisma. Ta istus üsna pea sinna ka maha. Teda väga see ei huvitanud, et seal võib olla ohtlik või muud sellist. Ta vaatas niisama all olevat merd ning muigas.

OT: Brooklyn.

Brooklyn oli otsustanud tulle pangale, et veel sõpru juurde leida. Ta nägi kaugemalt tüdrukut ning keksis tema juurde istudes ta kõrvale maha. "Hei ma olen Brooklyn Gabriella. Kutsu Brook. Mis su nimi on?" vuristas Brook kiiresti tüdrukule küsimuse ette.

Lizzie võpsatas korraks sellepeale kui keegi oli hakkanud temaga ilmselt rääkima. Ta vaatas siis enda kõrvale ja märkas seal ühte tüdrukut, kes oli just öelnud et ta on Brooklyn. "Heya, Lizzie Emilie, kutsust Lizzie või siis Liz," lausus Liz.

"Nii tore. Kui vana sa oled?" vuristas Brook kiirelt ning vaatas pangalt alla.

"18," lausus Lizzie ning vaatas siis tagasi alla seda merd. "Sa?" küsis Liz.

"17." sõnas Brook naeratades. "Sul on mingi element?" küsis siis tüdruk.

"On küll," lausus Lizzie muigega ning vaatas nüüd taevasse hoopis. "Ja selleks on maa," lisas ta veel juurde ning kasvastas enda kõrvale niisama ühe väikese armsa roosi. Ta korjas selle üles ning muigas. "Sul?" küsis ta siis nüüd.

"Õhk." sõnas Brooklyn kergelt õlgu kehitades. Ta ei leidnud enda andes midagi erilist mida näidata. "Sul poiss on?" küsis Brooklyn Lizzie käest.

Sellele küsimuse peale ei osanud Lizzie midagi öelda kohe. "Ei ole," lausus ta selle peale ning vaatas seda roosi.

"Hm." ütles Brooke." Ega mul ka ei ole." sõnas Brooke. "Kas sulle kassid meeldivad? Mulle ei meeldi eriti. Mulle meeldivad koerad rohkem, sest nad ei küünita nii nagu need hullumeelsed kassid." sidistas tüdruk Lizziele. Brooklyn ajas tihti sellist juttu millest ta isegi aru ei saanud. Brooklyn ei mõelnud kunagi lauseid enda peas läbi, kui ta need välja ütles. See on talle enamasti ainult kahju, kui kasu toonud. Kuid ilmselgelt pole see tüdrukut muutnud.

"No mulle ei meeldi kumbki. Kasside vastu on mul tegelt allergia aga koertega on mul halvad mälestused mingil määral," lausus Lizzie sellepeale ning siis viskas selle roosi alla lainetesse.

"Mis mälestused?" üüris Brooklyn kohe.

"No sain kunagi ühe koera käest hammustada ja peale seda hoian neist heaga eemale," lausus Lizzie ning vaatas siis niisama taas seda merd.

"a." vastas Brooklyn lühidalt. "Kaua sa siin koolis olnud oled? Ma alles tulin ja mul pole peaaegu ühtegi sõpra." vudistas Brooke Lizziele.

"No ikka paar nädalat juba. Sõpru aga mul pole veel eriti palju. Viimasel ajal tuleb siia väga palju uusi inimesi," lausus Lizzie muiates.

"Ahah." ütles Brooklyn lühidalt. "Siin midagi ägedat ka toimub?" küsis Brook.

Lizzie jäi veidikene mõtlema ning raputas siis pead. "Tehti kunagi üks pidu aga too oli nii igav," lausus Liz muiates.

"Mhh.. oleks mina siin olnud oleks see kindlasti põnevam olnud." itsitas Brooklyn. Ta keerab alati pidudel midagi kokku.

"Võimalik," lausus Lizzie vaid sellepeale naeratades ning kasvatas veel paar roosi ning korjas need taas üles. See järel viskas niisama neid jälle kaljult alla merre üks haaval, miks ta seda tegi ma ei tea.

"mis mõte on sellel, et sa need roosid vette viskad?" küsis Brooklyn ning keerutas enda näpuga minitornaado või mis iganes asi see ka olema oleks pidanud.

Lizzie muigas sellepeale ning ei öelnud midagi. Ta vaid kehitas oma õlgu ning jätkas oma tegevust siis.

"Tead. Sa peaks jutukam olema." rääkis Brooklyn tüdrukule. "ma pole siin veel ühtegi väga jutukat inimest kohanud." vadistas Brook.

"Ma pole eriti jutukas. Kunagi olin," lausus Lizzie vaikselt ning jätkas oma tegevusega.