Jalgpalli üksinda mängimas

Matu oli staadionil enda jalka palliga. Ta kõksis seda ja lõi seda vahepeal väravasse. Jah üksinda oli päris tore jalkat mängida.


OT: Suzanne.

Suzanne oli otsustanud minna veidi päikest võtma staadionile. Ta kutsus küll Gabriellet ja Lizziet ja teisi, kuid kõik olid kuskil ära või niisama hõivatud. Suzy viskas väikese musta käekoti murule ja tõmbas kleidi üle pea. Seejärel laotas Marie kollase teki maha ja otsis raamatu välja. Ta pani igaksjuhuks omale ka kübara pähe, kuna Suzy ei või ju teada milline päike on, ta ei tahaks endale siiski päikesepistet ju.

Matul hakkas nüüd palav ja ta eemaldas enda särgi. Särgi viskas ta värava posti kõrvale maha ja jooksis enda palli järgi ning lõi seda uuesti. Seekord see põrkas vastu värava posti ja lendas kaugemale. Matu vaatas, et see lendas ühe pikali oleva tüdruku peale või kuhugi. Matu jooksis kiiresti enda pallile järgi.

OT: Shirtless Matu(tatoveeringud on ka, aga sellel pildil pole):

Spoiler:

Suzanne ehmus, kui mingi veerev asi ta seljale kukkus. Ta keeras end ümber ja vaatas seda. Siis märkas Zanne poissi tema poole jooksmas. "See sinu pall?" küsis Marie naeratades ja viskas palli talle.

Kui Matu nägi tüdrukut, kelle peale ta pall lendas, naeratas ta laialt ''Jah.'' ütles ta tüdrukule vastuseks ning püüdis palli kinni ''Vabandust. Ma ei ole väga professionaalne mängija veel.'' vabandas ta tüdruku ees ja asetas palli maha.

Suzanne naeratas noogutades. Ta keeras end ringi ja hakkas raamatut edasi lugema.

Matu hakkas tüdrukult midagi küsima, aga nägi, et too luges raamatut. Ei tahtnud siis eriti nagu segada ja lõi palli seekord värava poole ning läks sellele joostes järgi.

Suzanne tegelikult ei lugenud, vaid mõtles. Ta lõi plõks raamatu kinni ja tõusis püsti. "Kuule!" hüüdis ta poisile ning jooksis tema juurde. "Mängime jalgpalli? Ma pole väga hea, kuid ... noh , niisama?"

Matu naeratas, kui tüdruk pakkus jalgpalli temaga mängida ''Ikka jaa. Ega üksinda polegi mul väga tore olnud seda mängida.'' Matu sügas enda kõhtu korraks, sest see hakkas sügelema ''Mis su nimi on muidu?'' küsis Matu naeratades ja paljastas enda põselohud. Tegelt talle lihtsalt meeldis põselohkudega vahepeal eputada.

Suzanne naeratas. "Suzanne Marie Collins" vastas Suzy. "Kutsu kuidas tahad," muigas Marie ja küsis sama poisilt vastu.

''Martin Bettley. Kutsu Matu'ks või Nitram'iks.'' ütles ka Matu enda nime naeratades ''Teeme üks ühele siis?'' eeldas Matu ja hoidis palli enda juures.

Suzanne suul püsis ikka lai naeratus. "Teeme!" Suzanne jooksis veidi eemale ja hakkas ootama, milla Martin palli sööstab.

Matu naeratas ja hakkas jooksma Suzanne värava poole, lüües palli endaga kaasa. Ta hakkas Suzy läheduses natuke aeglasemalt minema ja ootas, et Suzy Matu'lt palli ära prooviks võtta.

Suzanne jooksis muidugi Matule vastu ja hakkas lööma seda Martini värava poole. Ta sai isegi sisse.

Matu vaatas üllatunult Suzy't ''Ja ise ütlesid, et sa ei oska mängida.'' ütles Matu naeratades ja jooksis palli järele. Matu hakkas uuesti siis jooksma ja seekord ei lasknud ta Suzy'l nii kergesti palli kätte saada, võid söötis selle otsekohe Suzy väravasse.

"Vedas!" itsitas Suzanne ja tõi palli Martini väravast ära. Siis aga Suzanne kopistas ja kukkus maha, põlv läks veidi katki.

Matu ehmatas, kui Suzy kukkus ja jooksis tema juurde ning kükitas ta kõrvale ''On kõik korras? Said haiget?'' hakkas Matu muretsema.

Suzanne ohkas. "Jah, kõik on korras, aga enam jalgpalli küll mängida ei taha," muigas Suzy ja silitas veidi seda kohta.

Matu naeratas ja puhus haavale peale ''Ma arvan, et sellest jääb järele ainult arm.'' targutas Matu ja vaatas Suzy'le naeratades otsa.

"Ah, sellest pole hullu. Minuga on juhtunud veelgi hullemaid asju," sõnas Suzanne vaikselt. Ta meenutas oma lapsepõlve, kus tal polnud üldse korralikke riideid.

''Tõesti?'' küsis Matu üllatunud tooniga. Matu arvates nägi Suzy just selline printsess välja, kes võis saada ükskõik mida ta tahtis. Matu aitas Suzy püsti.

"Ega jah, see on pikk jutt." rääkis Suzanne vabalt, tal polnud enam sellest väga halb rääkida, harjunud.

Matu kergitas kulmu ja võttis Suzy endale sülle ning viis ta pingi peale istuma. ''Räägi mulle.'' palus Matu.

Suzanne hingas sügavalt sisse ja mõtles, kust alustada. "No mu vanemad olid, või on, joodikud. Lapsepõlves mul polnud riideid, kõik raha läks alkoholile. Talvel ma külmetasin, käisin isegi koolis räpaste riietega. Mul polnud sõpru välja arvatud üks - Gabrielle, ta käib ka siin koolis. Aasta tagasi kolisin nende juurest ära, hakkasin tööl käima. Siis lendasin siia, Floridasse." seletas Suzy vaikselt, peaaegu sosinal. Neiu hingas korra veel sügavalt sisse. "Ja siin ma nüüd olengi,"

Matu ei osanud muud teha, kui kallistada Suzannet ja veel väga tugevalt, nagu ta ei tahaks enam Suzy'st lahti lastagi. ''Täitsa sitt minevik sul.'' ütles Matu vaikselt.