Lagendikul.

Eric istus lagendiku äärel, metsa varjus. Seal oli kindel, et keegi teda ei näe. Poiss oli just tulnud jahilt, et janu kustutada ning puhkas nüüd seal.

Ot: Gaby.

Korraga astus puude vahelt nähtavale Gaby. Ta ei teadnudki varem, et siin, keset paksu metsa, on lagendik, kus pole mitte ühtegi puud. Aga polnud ka ime, sest ega ta polnudki kooli ümbruse kaardiga veel pikemalt tutvuda jõudnud. Aga Gaby-t tabas veelgi suurem üllatus, kui ta nägi endast natuke maad eemal ühte poissi istumas. Poiss istus seljaga Gaby poole, nii et tüdruk ei näinud tema nägu, aga ta oli ilma selletagi üsna kindel, et ta pole poissi varem kunagi kohanud. "Tere," lausus ta nii vaikselt, et poiss võib-olla ei kuulnudki teda.

Eric tajus kellegi lähedust. Siis kuulis ta, et see keegi teretas teda. "Pagan," pomises poiss väga vaikselt. Siis pöördus ta ümber. Temast veidi eemal seisis üks tüdruk. Arvatavasti uus. "Tere jah..." ütles Eric tüdrukule.

OT: Pean praegu minema.

Kui poiss ümber pöördus, nägi Gaby tema nägu ja enam polnud kahtlustki, et nad polnud varem kunagi kohtunud. "Gabrielle," tutvustas ta end. "Kutsu Gaby-ks." Kuigi Gaby-t huvitas väga, mida tegi see poiss siin keset paksu metsa, lagendikul, pidas ta enda tutvustamist siiski esmatähtsaks. Pealegi ei olnud tema meelest viisakas küsida võhivõõra käest esimene küsimus, mis sulle pähe tuleb.

"Eric," ütles poiss vastu. Ta vaatas tüdrukut. "Võid Ecuks ka kutsuda." Eric silmitses kaugust ja muigas kergelt.

"Eric," kordas Gaby ja naeratas poisile. Ta läks ja istus Ericu kõrvale. "Mis elementi sa valdad?" küsis ta.

Poiss tõmbus veidi pingule ja vaatas siis tüdrukule sügavalt silma. "Ma olen neelaja," ütles poiss süngelt. Talle ei meeldinud seda inimestele tunnistanud, sest ta oleks tahtnud olla täiesti tavaline inimene, nagu enamused,

Gaby jäi seda kuuldes täiesti rahulikuks. Selle asemel, et poisist kiiresti eemale tõmbuda, ta vaid noogutas mõistvalt. "Vesi," vastas tüdruk.

"Ja kui ma tahaksin, siis sa oleksid praegu plaksti juba siin samas surnud." Eric pani oma käed kokku ning mudis neid veidi. Ta südamesoov oli saada inimeseks.

Gaby ei teadnud, kas poiss üritas teda endast välja ajada, aga kui see nii oli, siis tüdruk ei kartnud Ericut. "Kas sa tõesti tahad seda?" küsis ta muigega.

"Oh muidugi mitte, mu suurim soov on olla inimene..." Eric punastas veidi. Siis pööras ta pilgu taas kaugusesse. Ta ilme muutus külmaks ja kalgiks. "Ma vihkan olla neelaja. Vihkan, vihkan, vihkan,vihkan."

"Oh," lausus Gaby kaastundlikult. Ta oli suhteliselt empaatiavõimeline isik. Gaby naeratas poisile julgustavalt.

"Aga noh, enam pole midagi teha, Pean olema see, kes ma olen." Eric jäi vakka. Tema oli nüüd piisavalt rääkinud. Kerget päikesekiired paitasid poisi nägu ning Eric mõtles minevikule.

"Ma ei karda sind," lausus Gaby julgelt.

"Sellest sain ma juba aru. Ega ma ei teeks ka midagi. Enam vähemalt. Alguses ma tapsin tohutult inimesi.Aga see on minevik..." Eric sai enda peale natuke vihaseks. Ta kipub koguaeg liiga palju rääkima.

Gaby itsitas. "Ma ei kardaks sind ka siis, kui sa kellegi mu enda nähes ära tapaksid."

"Ära karda siis. Aga jah, ma tapan ainult loomi. Millestki pean ma ju siiski toituma." Eric mõtiskles.

"Ega pead jah," oli Gaby sellega päri. "Eks loomaliha maitseb mulle endalegi, aga mitte nii värskelt."

Eric vaatas tüdruku puule ja muigas. "Ma ei söö nende liha."

"Sellisel juhul jood sa nende verd," arutas Gaby. "Sa oled esimene neelaja, keda ma tean... Ma peaksin sind vist ikkagi natuke kartma, sest sa oled neelaja ju ikkagi... Üks neelaja tappis mu onu, aga viimane oli nkn üks igavene ihnuskoi, seega mul polnud temast väga kahju," lisas ta õlgu kehitades.

"Jah ma joon verd," ütles Eric silmi pööritades. "Ma peale enda ei tea kah ühtki neelajat veel..."

"Sorry, ma kipun vahest lobisema," lausus Gaby, nähes et Eric silmi pööritab. "See on mul vist geenides, aga ma kipun pigem arvama, et mu sõbrad on mind kõvasti mõjutanud."

" Igastahes, mida sa siit otsisid ?" küsis Eric natuke süngemalt.

"Emm... M-ma niisama jalutasin," kogeles Gaby, kellele ei meeldinud poisi sünge hääletoon.

"Okei..." Eric jäi mõttesse. Lihtsalt mõtles.

OT: sry, ma ei oska midagi siia kirjutada enam