Staadionil oma võimeid näitamas

Gaby manas enda ette tiigi. Ta astus vee peale, ilma et ta oleks põhja vajunud. Niimoodi kõndis ta tükk aega vee peal. Siis jooksis ta vee peal nii kiiresti, et teda polnud peaaegu nähagi.

Lizzie oli niisama staadionile kõndinud ning märkas seal ühte tiigi, mis tema arust küll ei peaks seal olema. Ta jalutas niisama selle tiigi ääreni ning seisis seal niisama seda tiiki vaadates.

Korraga kerkis tiigist suur laine, mis uhtus üle Lizzie pea, kastes tüdruku üleni märjaks. Gaby oli selle laine võlunud, aga mitte selleks, et Lizzie-t märjaks kasta. Tõtt-öelda polnud ta Lizzie-t veel õieti märganudki.

Lizzie sai jah siis nüüd läbimärjaks. Ta aga ei teinud sellest eriti välja. Ta kasvatas niisama paar veetaimekest ümber selle tiigi siis nüüd.

"Oh, vabandust! Ma ei teinud seda meelega!" lausus Gaby veest nõretavat Lizzie-t nähes.

"Pole hullu, eks see päike kuivatab mu kunagi ära," lausus Lizzie muigega.

"Hmm... Äkki näitad mulle, mida sa suudad? Ma võin siis sulle ka näidata."

"No ma võin näidata," lausus Lizzie ning kasvatas siis niisama tiigist eemale paar roosi.

"Lizzie, ma tean, et see ei ole kõik, mida sa suudad!"

"No ma saan veel pragusid teha maa sisse aga seda ma siin igaks juhuks ei teeks ja siis ka mulda liigutada või muud sellist aga jah seda ma ei viitsi teha," lausus Liz muigega ja täitis niisama selle staadioni muru ala erinevate lilledega. Seal oli roose, tulpe, krookuseid ja veel palju teisi lilli.

Crisselle tuli staadionile ja kuivatas lizi ära.

Gaby teretas Crissut.

Lizzie tänas selle eest Chrissut ning istus siis sinna lillede keskele maha.

Krissu kõrvetas gaby käele südame. "Head tulevast sõbrapäeva."

Lizzie ainult muigas seal ning hakkas niisama igavusest enda ümber olevaid lilli korjama.

Gaby võlus Crissu ja Lizzie kätte jääst südamed. "Teilegi," lausus ta muigega.

Liz'i pükstel oli samuti südamekujuline kõrvetis. "Sulle ka" sõnas ta ning viskas murule pikali, manades leegi enda kohale.

Lizzie tegi siis lilledest kaks südamet, ning andis siis need mõlemale tüdrukule ja ise samal ajal muigas.

"oota" sõnas crissu ning tegi igaühe südamele nimed..

Lizzie muigas ainult sellepeale. Peale seda istus ta oma kohale tagasi ning korjas taas niisama igavusest lilli.

"Keegi mittekuumi südameid tahab? tulest?" küsis cris,, ta kõrvetas muru ning kõndis ringi.

Lizzie kasvast sinna kõrbenud muru peale uued lilled. "Ei soovi rohkem südameid," lausus Liz naeratades.

Crisselle noogutas ning kõrvetas lilled ära.

ta kõrvetas muru nii et sinna tekkis kiri. "Head sõbrapäeva!"

Lizzie muigas korraks ning siis tõusis püsti. Ma siis nüüd lähen. "Näeme veel kunagi," lausus Liz neile ning lahkus sealt staadionilt.