Puhke- ja grillimajas

Lizzie lõpetas ka siis nüüd söömise ära ja jälgis niisama teisi ajaviiteks. "Ahjaa ma olen muide Lizzie," tutvustas Liz ka ennast lõpuks seal. Ta võttis siis paar lonksu oma siidrist.

"Mingi reegelt, et kui taldrik saab tühjaks, siis tuleb kohe püsti tõusta?" küsis Karel muiates. Samas, mine tea. Äkki on tüdruk kaalujälgija ja peab end seetõttu pärast söömist koheselt liigutama hakkama. Naeruväärne sellisel juhul, Gabyl on ilus figuur. Kui noormees märjaks kasteti, sai Karel aru, et Amy on natuke karmim tädi kui teised - ta ei valda mitte ainult tuld, vaid vett ja kes teab, ehk teisigi elemente. Karel ei lasknud end sellest häirida, et ta märjaks kasteti. Kerge viipega suutis ta vee enda pealt maha liigutada, tekitades niimoodi enda kõrvale maha loigu. Vett maa sisse kaotada ta veel ei oska, aga see on üks esimestest oskustest, mille ta siin selgeks saada tahab.

Gaby kaotas vee loigust maa sisse ja naeratas Karelile.

Lizzie istus vaikselt laua taga edasi ning jõi vahepeal ka oma siidrit. Ta kuulas niisama teiste jutte pealt ja jälgis neid. Ta ei osanud midagi öelda nende jutu peale seega ta parem vaikis kui ütles midagi lolli või tobedat. Liz siiski otsustas püsti tõusta kuna see tegevus muutus igavaks. Neiu võttis siis laualt oma siidri ja papptaldriku. Taldriku viskas ta prügi kasti aga ise istus terassi äärele.

"Kui te nüüd söönud olete, siis võiks midagi ette võtta," tegi Amy ettepaneku. Tal endal polnud peaaegu mitte ühtegi ideed mida teha. Ehk minna ratsutama ? Võib-olla, aga teised ei pruugi seda osata. Teha midagi keelatut ? Kuid äkki teisied ei tee pahandusi. Harjutada kuskil võimeid ? Amy vaatas maha ning jäi vastust ootama.

Gaby noogutas. Niisama passida oli tõesti igav.

"Võiks küll jah midagi ette võtta aga ma ei tea mida võiks teha," lausus Lizzie muigega. Ta ei teadnud juba tükk aega mida teha ning mida öelda. Seega oli ta vahepeal niisama terassi ümber paar tulpi kasvatanud.

Karel sai vahepeal oma taldriku tühjaks söödud. Kui käidi välja idee, et võiks midagi teha, siis Karel jäi ootama, et äkki keegi pakub siis välja, mis see miski olla võiks. Temal ka ideid polnud, mida selle naistekarjaga ette võtta. Kutsuks ühe piljardit mängima, aga mida siis teised teevad? Ja kui ta ühe välja valib, siis tehakse sellest kohe mingid valed järeldused ja mine tea, mis draama siis välja kukkuda võib. Karel tõusis lauast ja viskas vaikides oma tühjad nõud prügikasti - papptaldrikute võlu, et neid pärast söömist pesema ei pea.

Merily kõndis sinna. "Hei! Ma olen Merily, kes veel ei tea" ütles ta naeratades. Natukese aja pärast istus temagi laua taha.

Lizzie vaatas korraks selle siia tulnud tüdruku poole, kes just ütles, et ta on Merily. "Ma olen Lizzie," lausus Liz siis oma nime sellele tüdrukule. "Tõsiselt ka teeme midagi," lisas ta veel juurde, tal oli mega igav. Mõne aja pärast hakkas Lizzie niisama ühte suvalist laulu ümisema.

"Me võiksime ratsutama minna," pakkus Gaby, kuigi ta ei teadnud, kas teised üldse oskavadki ratsutada.

"Ma pole kunagi ratsutanud seega ma ei tea tegelt isegi seda kas oskan," lausus Lizzie selle idee peale.

"Kas sul üldse oma hobune on siin?" küsis Gaby.

"Ei ole juu," lausus Lizzie. Tal puudus hobune, vanemate arvates pole Liz'il vaja sellist looma nagu hobune kui neiu ei oska sellega ratsutadagi.

"Nojah," lausus Gaby muigega. "Pakkuge siis ise ka midagi!"

"Ma ei mõtle ka ise midagi välja. Ideedevaesus... No kui midagi teha pole, eks siis peab lahku minema ?" Amy naeratas kurvalt ja vaatas teisi. "Liz, kui hobust tahad, siis me saame sulle kuskilt ühe soetada, mul on häid sidemeid."

"No tahaks küll," lausus Lizzie Amy pakkumise peale vms. Ta soovis küll hobusega ratsutamist ära õppida aga tal pole ju kunagi selleks lihtsalt võimalust olnud. Esimese lause peale ta ei osanud midagi öelda kuna temalgi on ideevaesus.

"Mära ? Täkk ? Ruun ?" küsis Amy naljaga Lizzielt. Ta oli väikesest saadik ratsutanud ning enamuse oma ajast nendega koos veetnud. Hobused olid Amy jaoks lummavad loomad. Talle meeldis aidata sõpru ratsutamise alalt ja üldse kõigega, mis oli hobustega vähegi seotud.

"Em... Mul pole erilist vahet kuna ma nagunii ei teeks neil erilst vahet," lausus Lizzie muigega sellepeale. Ta ei teadnud hobustest väga palju.

Gaby-ga oli sama lugu, mis Amy-gagi. Ka tema oli juba lapsest saadik ratsutanud ja ta teadis hobustest peaaegu kõike, alates hobuse erinevatest eesti keelsetest nimetustest ja lõpetades hobuse ladinakeelse nimetusega.

"Oh... sorry." Amy muigas kergelt tüdruku teadmatuse peale. Aga mitte, et ta halvasti oleks mõelnud. See oli rohkem nagu sõbralik muie. "Lihtsamalt öeldes kas emane või isane ?" Amy võttis taskust välja oma telefoni ning kontrollis, kas tal on ikka vajalikud numbrid alles. Olid.

"Ma arvan, et pigem emane," lausus Lizzie, sellest sai ta ikka aru. Ta ei ole kunagi lihtsalt nii suurt huvi hobuste vastu tundnud nagu need kaks tüdrukut siin. Kui endal pole teda siis ei tunne ju ilmselt selle asja vastu juu eriti huvi ka.

"Aga noh, kuna mulle tundub, et siin väga eriti rohkem midagi ei tee, siis võiks minna hobuseid tsekkama ühe lähedale olevasse tallu. Ma helistan üle ja siis läheks." Amy kõndis natuke eemale ja hakkas telefoniga rääkima.

"Sobib," lausus Lizzie naeratades ning tõusis siis püsti ning ootas kuni Amy lõpetab oma telefoni kõne, et nad saaks minna.

"Võime vabalt minna," ütles Amy, kui kõne lõpetas. "See onuke ütles, et tal on valikus mõned märad, kelel tasuta saab." Amy naeratas ja hakkas ees ära kõndima. "Tsaukaaa !" hüüdis ta teistele, kes neist maha jäid puhkemajja.

OT: lisa sinna tallivärki ss omaltpoolt hobune.