Koolimaja katusel

Koolimaja katusel olid lamamistoolid. Gaby oli juba enne bikiinid selga pannud. Ta heitis ühte lamamistooli pikali ja sulges silmad. Ta otsustas päikest võtta.

Karel oli esimesi päevi Elemental Schoolis ja mis aitaks paremini sisse elada, kui koolimajaga tutvust teha? Ja mis oleks toredam, kui katusest alustamine? Niisiis oligi Karel otsustanud katusele minna. Ilus ilm oli ka, kuigi siinkandis on vist koguaeg ilus ilm, kui need pikaajalised kosutavad vihmaperioodid välja jätta. Vihm Karelile meeldib, tema element siiski. Karel ise aga ei kavatsenudki päikest võtta, vaid hoopis vaadet nautida. Ta istus katuseäärele üsna tolle päevitava neiu lähedusse. Mine tea, äkki tuleb jututuju, siis vestluskaaslane kohe võtta. Ei teagi, kuidas siinsed sellesse suhtuvad, kui keegi võõras lambist juttu ajama hakkab.

Gaby ei pannud alguses tähelegi, et ka keegi teine oli katusele tulnud, sest tal olid ju silmad kinni, kui ta päikest võttis.

Karel oli natuke aega juba katuselt ümberkaudseid rajoone vaadanud, kui tal igav hakkas. Mingi päev peaks kaameraga siia tagasi tulema, ilusaid pilte saaks. Ja kui kellegi modelliks ka veel saaks, siis oleks kohe päris uhke värk. Aga enne tuleb vist sellele mõelda, et kuidas tutvusi saada, sest üksinda on päris nukker kooli peal ringi askeldada. Seltsis segasem või kuidas nad ütlevadki. Miks mitte algust teha selle päevitava neiuga? Kui nüüd ainult oskaks kuidagi tema tähelepanu võita. Kõnetamisega seda ilmselt ei saavuta, sest neiul on silmad kinni. Uduvihmaga teda vist ka pritsima pole mõtet hakata, siis saaks kohe sõimu kaela. Karel muigas kergelt ja tõusis siis katuseservalt püsti. Ta kõnid lamamistooli juurde, millel tüdruk päevitas, jäädes seisma nii, et neiu näole vari tekkis. See peaks tema tähelepanu äratama küll, et päike enam näkku ei paista.

Gaby kortsutas kulmu ja avas silmad. Ta võpatas kergelt, kui nägi võõrast poissi enda kohale kummardumas. Ta tõusis lamamistoolis istukile.

Karel astus sammukese eemale, kui tüdruk teda nähes võpatas. Võib-olla oleks pidanud ikka tere öeldes tema tähelepanu endale saama? No, mine naisi tea, pole nendega väga kogemusi. Terve elu kuttidega seigelnud, tüdrukuid tema kodukandis oli masendavalt vähe ja needki olid väga noored, kellega suhtlemine on selline..teistsugune kui neidude puhul. "Hei," lausus Karel väga ebamäärase aktsendiga, Juba noormehe nimi viitab sellele, et Ameerikast kutt päris pole ja seega pole ime, et ta veidralt inglise keelt räägib. "Vabandust ehmatamise pärast," vabandas noormees, viisakas nagu ta oli, "ma olen Karel, uus siin alles."

"Hei," vastas Gaby naeratades. "Pole midagi. Mina olen Gabrielle, kutsu Gaby-ks."

Esmamuljelt sõbralik neiu, tore. Esimesena mingi ülbe ennasttäis tsiki otsa sattumine oleks ilmselt pikaks ajaks tutvuste otsimise ise ära võtnud. Parem on üksi kui talub kellegi ego, mis on suurem kui see koolimaja, mis on Kareli jaoks ikka väga hiiglaslik. Selle järgi ütleks, et siin on ka palju inimesi. Ilmselt ei saa ta kogu siinveedetud aja jooksul ka kõikide nende nimesid selgeks ja ega kõikide oma pole vajagi - mingi tutvusringkond võiks olla ja teised nimed polegi olulised. "Selge, et siis Gaby," lausus Karel hääldades neiu nime nii hästi, kui suutis. Käbi ei tahtnud ka tüdrukule öelda, kuigi neiu ise ei saaks ilmselt arugi, et noormees teda kuuseviljaks nimetaks. "Ma oletan, et sa oled siin juba pikemat aega käinud," lausus Karel, "räägid mulle natuke sellest koolist ja siinsetest inimestest - õpilastest ja õpetajatest." Karel tahaks väga kuulda, siis teaks, mida oodata ja ei peaks nii väga pimeduses kobama. "Kui sa muidugi viitsid," lisas Karel, andes märku, et kui Gaby ei taha, siis ega ta ei pea.

"Muidugi ma viitsin," vastas Gaby leebelt. "Siin on üldiselt toredad õpilased ja väga palju erinevaid kohti, kus aega veeta. Õpetajad on ka päris normaalsed."

Kuna neiu nüüd juba lamamistoolil istus, siis võttis Karel ka sellel istet. Imelik on rääkida, kui pead vestluskaaslasele otsa vaatama nagu mingile nagale. Kükitada ka ei viitsi, pärast jalad surnud. "Kas siin kuskil piljardit ka mängida saab?" uuris Karel, kui Gaby mainis, et siin on palju erinevaid kohti, kus aega veeta. Piljard on üks nendest mängudest, mida Karel võib pikalt mängida, talle meeldib. Üldiselt rahulik mäng ja samal ajal saab ka juttu rääkida. Mõnus ajaviide. Muigama ajas see, et õpilasi nimetas Gaby toredateks, aga õpetajaid päris normaalseteks. Seega, õpilased on üle prahi, aga õpetajaid peab lihtsalt austama. Eks nii ole vist igal pool, kuigi üks-ühele see kindlasti pole. On ka neid õpilasi, kes pole toredad ja õpetajad ei ole ka kindlasti kõik normaalsed - igalühel oma kiiks. Ei saa sedagi väita, et Karel normaalne oleks. Ja tegelikult pole ükski õpilane siin normaalne inimene - normaalsed inimesed ei oska keeristorme teha ja vihma sadama panna. "Millist elementi sa valdad?" küsis Karel. Äkki on samast rassist?

"Puhke- ja grillimajas saab küll piljardit mängida," vastas Gaby. "Ja ma valdan vee elementi." Gaby naeratas poisile.

Puhke- ja grillimaja? "See on mingi eraldi maja kuskil kooli territooriumil?" päris Karel. Uhke värk sellisel juhul. Õpsid parandavad koolimajas töid ja õpilased panevad kuskil kõrvalmajas pidu, sest miks mitte, eksole? Vähemalt selles võib kindel olla, et seal seltskonnas pole ühtegi taimetoitlast, kes terve õhtu nutaks ja kõigi kallal vinguks, et nad loomi söövad. Kui kannibalism keelatud poleks, siis torkaks Karel ise sellised halajad vardasse. Siga on nunnu küll, aga liha on hea. "Siis me oleme samas paadis," naeratas noormees. Tore, et esimene tutvus kohe samast rassist. Tuleb meelde jätta, et Gabyga ei tasu veesõda mängida.

"See asub päris kooli lähedal," lausus Gaby. Ta tõusis lamamistoolist püsti ja kõndis vaadet imetlema.

"Aga kooliterritooriumilt siiski väljas?" tahtis Karel täpsustust. Kui nii, siis on hea, sest siis saab ka vähe rajumaid pidusid maha peetud kui ainult leebed morsikad. Kuigi siin koolis on vist väga palju alaealisi, kellel alkoholiga jamasid tuleks. Karelil seda probleemi igatahes pole. Kui Gabt püsti tõusis, saatis noormees teda pilguga. Õigem oleks muidugi öelda, et ta vahtis tüdruku kanni. Kergelt pead raputanud ja mõistes, et ta on siiski koolis ja ta on viisakas ja kombekas noormees, viis noormees oma pilgu kaugustesse. Kui tal kunagi piisavalt palju vaba aega tekib, läheb ta Florida peale kolama. Avastab Miamit ja üldse tutvub Ameerikaga. Kui ta juba siia tuli, siis kooli kõrvalt võiks ju seda kultuuri siin paremini tundma õppida, et siin kodusem tunduma hakkaks.

"Jah," vastas Gaby ja naeratas maha.

Karel naeratas võidukalt. Ehk siis mitte keegi ei saa tal keelata grilli kõrvale paari pudelit õlut juua. Igati meeldiv. "Sa elad siin ühikas või on su kodu kooli lähedal kuskil?" võttis Karel uue teema üles. Ta tahtis vaid teada, kas Gabrielle oleks üks neist, kellega pärast tunde ühikas aega veeta. Ühikaköögis koos kokata ja kasvõi filmiõhtuid korraldada, kui midagi muud pähe ei tule. Hetkel näiteks Karel isegi ei tea, kes ta toakaaslane on, kui tal üldse keegi selline on. Mingi kutt ilmselt, aga...noh, ei hakka siin midagi ennustama, muidu sõnub ära veel ja saabki mingi kuiviku, kellega mitte millestki rääkida pole ja siis too on Karelil ainult jalus.

"Ma elan kooli lähedal ühes korteris," vastas Gaby.

OT: Korter ongi ühikas ;D

Kaks..tegelikult kolm võimalust. Tšikk elab vanematega, üksi või on tal oma poiss-sõber, kellega ta kodu jagab. See läheb aga liiga isiklikuks ja võib Karelist vale mulje jätta ja seega otsustas noormees selle kohta mitte pärida. Mine tea, kas ja kui avatud neiu on. Nende vahel pole veel mingit usaldust, niiet sellised teemad jäävad jutuajamisest kindlasti välja. Karel ei osanudki rohkem midagi öelda ja seega tekkis kahe noore vahel vaikus. Aga mitte selline piinlik.

Gaby meelest oli Karel päris armas, aga esialgu ei julgenud ta seda poisile tunnistada. "Võiksin sulle ju mõnda oma lemmikkohta näidata, aga enne pean ma end korralikult riidesse panema," lausus ta kergelt muiates.

Karelile see ettepanek meeldis. Siis on hiljem üksinda vähem kohti, mida uudistama minna. "Olgu, pane end riidesse," andis noormees Gabyle ka teada, et talle see idee meeldib. Ühtlasi saab ta uusi kohti nähes ka tüdrukut paremini tundma õppida, saades teada, kus tüdrukule käia meeldib. Äkki on neil ühiseid huvisid? Kes teab, võib-olla on nad hoopis täiesti erinevad ja pärast tänast ei tahagi kumbki üksteisega suhelda. Kõike võib juhtuda, eks elu näitab. Karel tõmbas käega kergelt läbi juuste, kui oli lamamistoolilt püsti tõusnud.

"Pööra siis ümber!" käskis Gaby. "Ja vaata, et sa ei piilu, või muidu...!"

Karel muigas kergelt. Et siis tüdruk võtab katusel end alasti. Siin katusel kaameraid polegi? Kui nii, siis on see üks lahedamaid kohti siis koolis - mida kõike siin katusel ka ära teha ei saaks. Karel pööras end ümber ja jalutas mööda katuseäärt edasi teise serva poole. Seni kuni tüdruk riietub, võib tema ju teisel pool olevat vaadet nautida. Peab mainima, et väga ilusa koha peal oli see kool. Üsna kahju, et siis lumalauatada ei saa. Kui ta Eestis veel oleks, siis praegu oleks ta mingi künka peal ja lauataks, siinolles peaks vist surfamise ära õppima. Tundub hea alternatiiv.

Gaby võttis bikiinid seljast ja vahetas need korralike riiete vastu. "Võid nüüd ümber pöörata," lausus ta Karelile.

Tegelikult on bikiinid ka korralikud riided, lihtsalt igale poole ei sobi. Ballikleidid on ju ka korralikud riided, aga igapäevaselt igas olukorras nendega ringi ei käi ju. Lihtsalt igaks olukorraks on erinevad riided. Riietutakse nii nagu hetkel vaja. Kui Gaby märku andis, et tal on nüüd riided vahetatud, jalutas kutt neiu juurde tagasi.