Jalutamas või midagi sellist.

Amy kõmpis vaikselt kooli poole. Ta oli tulnud just linnast. Allee oli vähemalt 3 kilomeetrit pikk ja tüdruk oli alles alguses, seega pikk tee oli veel ees. Amy oleks võinud ju ka kooli lennata, kuid ta ei jaksanud. Tüdruk imetles oranžikat päikest ning roosakat taevast. Amy seisatas korraks ning võttis fotokakotist välja oma peegelkaamera. Ta astus puudest veidi eemale ning hakkas päikeseloonjagut pildistama.

Matthew oli just metsast tulnud, seega ta riided polnud väga puhtad, ja nüüd kooli peale kõndima hakanud. Mõne aja pärast nägi ta ühte tüdrukut, kes pildistas päikeseloojangut. Matt seisis tüdruku juurde ja ehmatas teda. Ta oli teda koolis kuskil näinud ja kuulnud et ta nimi oli Amy.

Amy karjatas ja andis võõrale ühe suure suraka. Ta kaamera lendas tüdrukul peaaegu käest, kuid tuule abil sai ta selle turvaliselt tagasi. "Ära... ehmata .. niimoodi," sõnas Amy, ise naerdes. "Ma olen muidu Amy," lausus ta siis ja ulatas poisile viisakusest oma käe.

Matthew naeris ka. "Matthew," ütles ta siis ka oma nime ja vaatas niisama tüdruku käes olevat kaamerat.

"Tore tutvuda," pomises Amy ja jälgis siis, kui poiss vaatab. Nähes, et tolle Matthewi pilk on suunatud , ei saanud Amy muidugi oma uudishimust küsimata jätta, et mis ta mõtleb. "Mis sa vaatad ?" uuris siis tüdruk muiates. Ta tõstis kaamera oma näo kohale ja tegi Matthewist paar pilti.

Matthew muigas. "Ah ei midagi. Ma lihtsalt vaatasin su kaamerat ja sellega tuli meelde, et ma pidin ka omale uue kaamera ostma," naeratas Matt.

" Tegeled ka fotograafiaga ?" küsis Amy üllatusega. Ta istus tee äärde rohuservale.

"No suht jah." muigas Matthew ja vaatas oma põlvi. Need olid veidi mullased. "Ära pane mu riietust tähele, käisin metsas," Matt jällegi muigas.

"Mis sa seal metsas tegid ?" küsis Amy ja muigas samuti. "Sa oled muunduja ?" pakkus tüdruk siis huupi.

Matthew noogutas. "Jep, jooksin ringi ja siis koperdasin," Matthew muigas viimase sõna juures.

Amy naeris, kuid sõbralikult. "Kelleks sa muutud ?" küsis ta siis uudishimulikult.

"Hundiks," seda ütles ta veidi vaiksemalt, kuna ta ei tahtnud, et kõik sellest teada saavad. "Ja minu kord on nüüd küsida. Mis element sa oled?" Matt ei uskunud, et Amy oleks neelaja või siis muunduja.

"Hundid on nunnud," ütles Amy muiates. "Mina valdan sellist asja nagu energia," lausus tüdruk siis.

"Osaraks," hüüatas Matthew ja muigas. "Vägev," ja mõtles siis veidi. "Kuid ma ei tea, mis asja see teebki," Matthew oli küll kuulnud veidi, aga mitte nii põhjalikult.

Amy pööritas silmi. "No, ma valdan esiteks kõiki elemente ja lisaks sellele ka energia elementi." Tüdruk tõusis püsti ja astus poisi juurde, näpp tema käe poole suunatud. "Särtsu tahad ?" küsis ta naerdes.

"Em, tänan mitte," muigas Matthew vaadates Amy näppu.

Amy naeratas ja sutkas siiski poissi. Aga ainult niimoodi, et poiss oleks nagu särtsu saanud. Siis võttis Amy taas fotoka ja tegi paar klõpsu. "Ma hakkan nüüd kooli poole edasi jalutama, tuled ka ?" küsis tüdruk ja astus mõned sammud.

OT: koolini on veel pikk-pikk maa

OT2: sry, ma olin haige, ei saanud vastata.