Matthew ja Shirley

Matthew jooksis metsas hundina ringi. Kuid siis kaugemal märkas ta tüdrukut, ning kohe peale seda muutus ta tagasi inimeseks. Poiss istus murule ja hakkas "päikest võtma".

OT: Shirley

Shirley kuulis mingit sahmimist ning keeras ennast sinna poole, kus see tuli. Ta nägi vaid ühte poissi, kes murul istus. Shirley naeratas ning keeras enda pea enda ette tagasi ning istus maha.

Matthew silmitses tüdrukut ja kissitas tema poole silmi. Ühtaegu tundis Matthew mingit tõmmet Shirley vastu, mida pole kunagi teise poole tundnud. Ta tõusis püsti ja kõndis tüdrukuni. "Tere, ma olen Matthew Andrew. Kutsu mind Andy'ks või Matt'ks," Matt istus tüdruku kõrvale maha.

Shirley tundis kuidas keegi talle lähenes ning siis istus tüdruku kõrvale maha. Shirley keeras ennast poisi poole ning kokutas poisile enda nime "Shirley Isabell. Kutsu Bella või Shir.".
Shirley jälgis poissi. Ta oli eriline. Erilisem, kui kõik teised poisid, kes temaga rääkima olid tulnud.

Matthew naeratas talle ja hingas sügavalt sisse. Ta polnud väga kenalt riides. Mullased dressipüksid, valge dressikas ja mustad nike tossud.

Shirley keeras enda pilgu enda ketsidele ning sinistele teksadele(altkitsad muidugi).

Matthew naeratas tüdrukule ja vaatas ringi. "Shirley, sa minuga jooksma tahad tulla?" küsis Matt veidi tõsiselt ja peaaegu pahvatas naerma.

Shirley turtsatas ning hakkas naerma. "Praegu või?"

"Noh," mõtles Matthew ja naeratas. "jah"

Shirley naeratas. "Mis sa said kohe aru, et ma pole kõige parem jooksja?" küsis Shirley uuesti poisi poole pöördudes.

Matthew mõtles veidi. "Noh, ega sa ei peagi jooksma," muigas Matt. "Sa istud mu selga"

"Ah?" küsis tüdruk segaduses olles. "Sa ei jõua mind vedada." sõnas Shirley poisile.

"Veame kihla, et jõuan," naeratas Matthew kavalalt. "Ainult ära ehmu ära, ma ei tee midagi," Matthew ootas, et Shirley midagi ütleks.

"Mille peale me kihla veame?" küsis Shirley siiani enda otsuse juures kinni olles. "Miks ma ehmuma peaks?" küsis tüdruk.

"No näiteks ... kui mul on õigus teen mina sulle kinopileti välja ja sina ei pea midagi tegema, kui sul on õigus," Matt tõusis püsti. "Kohe näed," ja siis ta muutuski hundiks.

Shirley vaatas poisi poole ja kiljatas, kui too hundiks muutus. Ta tõusis püsti ning taganes paar sammu. Ta nägu oli selline nagu oleks ta just kummitust näinud.

"Ära karda, ma ei tee sulle midagi," Matthewi hääl oli muutunud veidi tumedamaks ja vaiksemaks ja igast sõnast ei võinud aru saada.

"Kui sa mulle midagi teed siis ma ei tea mida ma sinuga teen." ähvardas Shirley poissi ja astus hundile väikse sammu lähedamale.

Matthew naeratas. "Aga istu selga, jookseme. Ja nüüd ma teen sulle kinopiletid välja," Matthew pilgutas silma ja naeratas korra.

"Miks sa arvad, et ma sinuga kinno tulen?" küsis Shirley kergelt muiates ning astus hundile lähedamale pannes enda käe vastu ta karva.

"No sest ma usun sind," muigas Matthew. "Istu selga. Jalad kibelevad juba jooksmisest," Matthew naeratas ja vaatas Shirley'd.

"Ära palun väga kiiresti jookse." ütles Shirley poisile ning istus talle selga hoides kätega ta karvast kinni.

Matthew naeratas. "Sinu teenistuses, preili Shirley!" ja siis hakkas Matthew tasakesi jooksma, kuna siiski Shirley oli öelnud, et väga kiiresti ei jookse. Las ta harjub natukene.

Shirley naeratas ning tundis kuidas ta juuksed jooksmis rütmis kaasa kiiguvad.

Ka Matthew naeratas ja jäi seisma. "Kas sa kiiremini ei tahaks?" küsis Matt naeratades. "Ma pole harjunud nii aeglaselt kõndima,"