1. Kunstitund Kunstiklassis.

Felix vaatas naeratades Gaby't ja siis kritseldas mingeid krõpse ja pastasi enda paberile.

Matu vaatas laia naeratusega Felix'it ''Nii, et keegi on armunud jah?'' narris ka Matu sosistades talle.

Amy kuulis poiste sosistamist ning pööras pilgu sinnapoole. Lokilammas pälvis Amy tähelepanu oma kaelaketiga. "Usklik ?" arutles Amy poolvaljult.

Õpetaja naeratas veidi ning pöördus otsima uut ideed järgmise tunni jaoks.

--
Maria kuulis Amy tähelepanekut ning itsitas.

Matu vaatas Amy poole ja naeratas ''Mhm.'' ta oli küll tegelt.

Gaby kuulis, kuidas kogu klass nende üle itsitas ja langetas pilgu.

Ära nüüd noruta" sõnas tagaistuv Maria. Ta kritseldas oma seni tühjale paberile lillekesi ja loodust.

-
Õpetaja kustutas tahvlilt juhised ning märkis E-kooli hinded. Ta loendas neid, "Kõik said viied. Kenad ja huvitavad tööd, Ara sa said väikse märkuse.." sõnas õpetaja ning vaatas klassi poole.

Felix küll ei punastanud. Kui Felix oli armunud, võttis ta seda väga tõsiselt.

"Felix, tal on suhe" sosistas Maria tagapingist poisile kõrva

Felix äkitselt seisatas. Ta istus täiesti paigalt ja ta ei liigutanud musklitki. Felix vaatas enda taga oleva tüdruku poole. ''Ah?'' küsis Felix sosistades. Ta nägu oli lihtsalt shokki täis.

Amy pöördus ümber ja viskas Mariale kurja pilgu.Mis ta segab tuvikesi. Kui Gaby tahab, siis ta ütleb ise seda Fexule. Kuid nüüd oli juba hilja.

"unusta ära" sosistas Maria uuesti ning läks klassist välja ; tund oli lõppenud. Maria oli kord juba taktitu.

Felix tõusis püsti ja pakkis enda asjad kokku. Matu patsutas Felix'it õlale ''Sorri, mees.'' ütles seda kaastundeks vms. Felix läks lihtsalt klassist välja.

Matu jäi seda Amy't ootama ''Kas on probleem sellega, et ma usklik olen?'' küsis poiss temalt.

Gaby jooksis Felixile järgi. "Oota!" hüüdis ta.

Felix kiirendas just enda sammu ja hakkas Gaby eest ära jooksma. Lõpuks jõudis meeste vetsu ning sinna sisse ta läks ja jäi.

Maria peatas Gaby. "Palun vabandust.. ma ei te amiks ma seda tegin.. oeh" ta läks vastassuunas tast mööda. ÕIGEmini samuti Felixile järele. Meeste vetsu ukse ees ta ütles vaikselt. "Palun vabandsut Felix. Ma ei tahtnud.." kuid järgmisel hetkel ta kukkus külmale kivipõrandale.

Gaby istus seina äärde ja puhkes südamest nutma. Ta tundis tol hetkel korraga viha ja kurbust. Pisarad voolasid mööda tüdruku põski alla ning ripsmetušš voolas mööda tema nägu laiali.

"Ei ole, lihtsalt mainisin," ütles Amy kiiruga ja jooksis klassist välja, Gabyle järgi, ise kogemata seda Martinit vms endaga kaasa vedades. "Gab, oled korras ?" küsis Amy murelikult. Ta oli Matu kohalolu unustanud.

Maria kõndis minema. Ta ei suutnud seal olla, olukorras mille tema põhjustas. Ta juba kord oli selline sitapea
Veidi eemal kuskill klassis puhkes ka tema nutma. Ta oli nii loll.

"Ma rikkusin kõik ära," nuuksus Gaby ja puhkes uuesti nutma. Tüdruku nutt kõlas südantlõhestavalt.

"Gaby... sa pead otsustama... kumma poisiga sa oled."

Matu vaatas üllatunult Gaby't ning hoidis Amy'lt käest kinni. Ise ta ka ei teadnud miks.

"M-ma ei suuda," nuuksus Gaby. "Mul on nende mõlema vastu tunded ja ma ei taha neile haiget teha."

Amy ei pannud Matu kätt tähelegi, ta oli Gaby nutuga juba tükk tegemist. Siis nägi tüdruk, et Felix tuli sinnapoole ning tüdruk pöördus tagasi kunstiklassi, et oma asju kokku panna, Matut järele lohistades.