1. tüdrukute käsitöö tund

Christina Watlings jalutas käsitööklassi ja istus oma laua taha, tõstes parema jala üle vasaku ning jäädes õpilasi ootama. Christina lootis, et kõik õpilased oskavad õmblusmasinat niidistada, sest täna oli neil kavas õmblusmasinaga endale järjehoidja õmmelda. Kohe mingit rasket kotti vms õmblema hakata, tundus Christinale pisut jõhker. Alustada võiks siiski järjehoidja või millegi muu lihtsamaga. Kes teab, võib-olla mõni õpilane ei oska veel õmblusmasinatki niidistada, siis peab talle selle selgeks õpetama. Christina moto oli, et ükski õpilane ei tohi teistest nii kõvasti maha jääda, et ta enam kohe kuidagi järgi ei jõua. Kodust tööd ei armastanud naine samuti anda, sest mõnel polnud kodus õmblusmasinat. Tunnitöö tuli ikka klassis valmis saada. Igavusest võttis naine lõnga ja vardad kotist välja ning hakkas soonikut kuduma.

OT: Teadmiseks kõigile: Tüdrukute käsitööklassis on üks suur laud, mille ümber kõik õpilased istuvad

Emily oli tunni toimumisest üpris juhuslikult teada saanud, kuid ta ühes koridoris istudes võileiba sõi. Ta ei mõelnud eriti pikalt vaid lohistas oma kondid koos võileivaga lihtsalt klassi, tervitades õpetajat ning pannes oma koti ühele toolile mis selle suure laua ümber oli ning jäi siis hetkeks toppama, üritades otsustada, kas ta võiks oma võileiva õpetada klassis, või mitte.

Suzanne astus klassi sisse. "Tere!" hõikas ta kõvasti õpetajale. Tal oli täna lihtsalt hea tuju. "Suzanne Marie Collins," seda ütles ta juba veidi vaiksemalt, kuid nii kõvasti, et õpetaja seda ikka kuuleks. Suzy oli juba harjunud, et iga tunni alguses peab oma nime ütlema. Marie istus ühele kohale ja jäi ootama teisi, keda ta teab. Lõpuks märkas ta ka ühte tüdrukut, keda ta polnud varem kohanud. Ta lohistas end tema juurde istuma. "Tere, pole teineteist veel kohanud. Seega, mis su nimi on ja kui vana oled?" Suzan esitas kohe kaks küsimust.

Christina tervitas tüdrukuid vastu. Selle võileiva kohta ei hakanud ta midagi ütlema. Naisele küll ei meeldinud, kui klassis mingit võileiba, saiakest, pirukat vms söödi, sest siis pudises igale poole ja Christina oli suur puhtuse- ja korraarmastaja, aga selle kohta polnud otseselt ühtegi reeglit. "Ma lähen ja prindin õpetajate toas õpilaste nimekirja välja," sõnas ta ja jalutas klassist välja. 5 minuti pärast oli ta tagasi ja hoidis ühes käes õpilaste nimekirja. "Nii, ja kuidas on sinu nimi?" küsis ta tüdrukult, kes polnud veel oma nime öelnud, ise samal ajal oma laua taga istet võttes ja oma käekotist pastaka välja otsides.

Maria jalutas klassi. Käsitöö oli üks lemmikumaid tunde . Istus laua äärde ja ütles nime"Maria Christina" sõnas Maria ning uuris õpetajat. Maria vaatas lehe üle ja kõik punktid olid täidetud ning kontrollis, et on tal ikka kõik asjad kaasas. Jep oli.

Christina märkis Suzanne Marie Collinsi, Maria Christina Darki ja Eva Maria Harleci nimede taha väikesed plussmärgid, aga selle võileivaga tüdruku nime ta ikka veel ei teadnud. Ju tal oli siis suu täis või midagi, et ta ei olnud õpetaja küsimusele vastanud.

"Emily Black." lausus Emily vastuseks nii tüdrukule, kes oli tema juurde tulnud, kui ka õpetajale. "Viisteist," lisas ta siis huupi vastuse ka klassikaaslase teisele küsimusele pöörates siis pilgu oma võileivale ning toppides selle tagasi karpi millest ta selle võtnud oli, et seda hiljem edasi süüa. "Ja sina?" küsis ta siis võõralt.

Christina märkis siis ka Emily Carissa Blacki nime taha väikese plussmärgi ja heitis siis kiire pilgu oma käekellale. Tund oleks pidanud tegelikult õige pea algama, aga ainult 4 tüdrukut 18-nest oli kohal, "Paljusid pole küll veel kohal, aga me võime ju sellegipoolest alustada," sõnas naine, tõusis oma laua tagant püsti ning jalutas tahvli ette. "Tänaseks pidite te kaasa võtma tülli, puuvillase riide, sünteetilise niidi ning tütarlaste käsitööklassi ohutusnõuete eeskirjade lehe. Tõstke palun käsi, kellel on kõik vajaminevad asjad kaasas."

OT: SORRY EVA EI KÄI KOOLIS ENAM__

Maria tõstis käe. Ta siiski kontrollis üle need.

Christina noogutas heakskiitvalt. "Siis on hästi," sõnas ta naeratades. "Kas te kõik oskate õmblusmasinat niidistada?" päris ta.

-----

Gaby oli samuti tüdrukute käsitöötunnist teada saanud ja jalutas klassi. "Vabandust, et ma hilinesin!" lausus ta ja võttis samuti suure laua taga istet, tervitades teisi kohalolijaid naeratusega.

OT: Okei, aga miks ta siis klassi tuli ja õpetajale oma nime ütles?

Emily tõstis käe, et sellega läbi oma juuste libistada ning hetke pärast vajuda oma toolile oma koti asemele, ja teha nägu, nagu ta poleks mitte midagi kuulnud, ega näinud. Ta tõesti oli tunnist alles viis minutit tagasi teada saanud.

"Pole midagi, ega sa tegelikult ei hilinenudki, sest tunnikell pole veel käinud. Me alustasime lihtsalt pisut varem, mu käekell on ilmselt pisut ees," lausus ta leebelt naeratades tüdrukule. "Ja kuidas on sinu nimi?" küsis ta tüdrukult. Sekund hiljem käiski tunnikell.

-----

"Gabrielle Wilson," vastas Gaby ja võttis kõik vajaminevad asjad kotist välja.

-----

Christina märkis ka Gabrielle Wilsoni nime taha väikese plussmärgi. "Nagu näha, on sul kõik vajaminevad asjad ilusti kaasas, tubli!" kiitis naine. "Kas sa õmblusmasinat oskad niidistada?" küsis ta. "Ja seda sama tahan ma teada teie kõigi käest," lisas ta ka teiste poole pöördudes.

-----

"Jah, oskan," vastas Gaby ja see oli ka tõsi. Käsitöö oli üks tüdruku lemmiktunde ja ta oli selles väga nobe

Lizzie jalutas siis nüüd käsitöö klassi ning istus siis ühele suvalisele toolile maha. Loomulikult ta tervitas siis olijaid. Liz oli sellest tunnist kuulnud ka täiesti juhuslikult mõõdujalt kui need omavahel rääkisid sellest, ta siis lihtsalt otsustas asja uurima tulla.
___________

Samantha oli ka sellest tunnist kuskilt kuulnud. Ta astus sisse ning vaatas siis siin klassis ringi. Ta istus ka suvalisele kohale maha.
_________

Mõne aja pärast astus sisse ka Caroline. Temagi oli kuskilt sellest tunnist kuulnud. Samuti temagi istus vägagi suvalisele kohale maha.

"Väga hea!" rõõmustas Christina, kui Gaby ütles, et ta oskab õmblusmasinat niidistada. Need, kes ise seda oskasid, võisid ju ka teisi pisut aidata, kui naine ise kõigini ei peaks jõudma. Christina tervitas kolme pisut hilinenud tüdrukut vastu ja küsis nende käest nende nimesid.

"Lizzie Night," lausus siis Liz ning üritas arusaada, mida siin hetkel tehakse.

"Samantha Keynes," lausus Sammy ning temagi üritas arusaada, mida siin hetkel tehakse.

"Caroline Järv," lausus siis Carro naeratades ning toetas oma käed laua peale ning selle peale oma pea.

Christina märkis Lizzie Nighti, Samantha Keynesi ja Caroline Järve nimede taha samuti väikesed plussmärgid ja küsis siis ka nende käest: "Kas te õmblusmasinat oskate niidistada? Ja kas teil on kõik tänaseks tunniks vajaminevad asjad kaasas?"

Kõik kolm vaatasid õpetaja poole.

"Mul pole midagi kaasas, ma sain sellest tunnist täiesti juhuslikult teada. Ma pole kunagi oma elu sees õmmelnud," lausus Lizzie siis naeratades õpetajale.

"Sama siin," laususid Caroline ja Samantha koos.

Christina ohkas vaevukuuldavalt. "Ärge muretsege, ma aitan teid ja kui mina kõigini ei jõua, siis Gabrielle väidab, et ka tema oskab õmblusmasinat niidistada, nii et ma saadan tema teile appi, kui ma ise teieni ei jõua," sõnas ta pisut sõbralikumalt. "Ja kui keegi veel oskab õmblusmasinat niidistada, siis kui keegi vajab abi, siis loomulikult aidake! Aga nüüd: Need, kes oskavad ise õmblusmasinat niidistada, need leidke endale õmblusmasin ja niidistage see ära. Siis räägin ma edasi. Need, kes EI oska ise õmblusmasinat niidistada, järgnege mulle." Christina suundus kõrvaltuppa, kus oli üks õmblusmasin ja ootas, kuni need õpilased, kes ise ei osanud õmblusmasinat niidistada, tema ümber kogunesid.

-----

Gaby valis endale ühe Tribute õmblusmasina ja istus selle taha. Ta otsis välja oma sünteetilise niidi ja jäi korraks vaatama, kes veel oskavad ISE õmblusmasinat niidistada.

Lizzie, Caroline ja Samantha siis järgnesid õpetajale.

"Nii, kõigepealt tuleb meil niit pooli peale kerida. Selleks võtame pooli ja torkame selle siia niidirullihoidiku kõrvale poolimisseadesse. Nüüd võtame sünteetilise niidi ja torkame niidirulli niidirullihoidikusse. Võtame niidi, paneme selle niidijuhikust läbi ja siis kerime natuke niiti pooli peale juba ette ära. Nüüd valime poolimehhanismi - selleks tõmbame hooratast paremale - ja vajutame käivituspedaali," näitas Christina ette. "Nüüd lõikame selle niidi siit lahti ja viime niidi niidijuhiku ülevalt poolt survekettasse, sealt edasi niiditõmmikusse, seejärel niidiaasa ja viimaks nõelasilmast läbi. Nüüd võtame pooli ja paneme selle poolipesasse. Viime alumise niidi süstikusse ja nüüd toome alumise niidi üles. Seda teeme me järgmiselt: Hoiame vasaku käega lõdvalt ülemist niiti. Parema käega tõmbame hooratast enda poole, et nõel teeb ühe ringi. Pingutame vasaku käe niiti ja saamegi alumise niidi üles. Viime mõlemad niidi otsad presstalla alt õmblusmasina taha poole."

-----

Gaby oli juba oma masina ära niidistanud ja oli samuti sinna tuppa, kus õpetaja nendele seletas, kuidas masinat niidistada, läinud.

Lizzie, Caroline ja Samantha kuulasid hoolega mida õpetajale neile räägib.

Samantha muigas, tema jaoks oli see kõik värk endiselt veel keeruline, sellsks et tema aru saaks, selleks kulub vägagi tükk aega. Raudselt teeb ta pärast midagi valesti.

Lizzie ja Caroline aga said kõigest aru.

"Nii, leidke nüüd endale ka masinad ja üritage need ära niidistada. Kui te hakkama ei saa, siis kutsuge mind. Tule, Gabrielle, ma tahan näha, kas sa niidistasid oma masina õigesti ära," lausus Christina ja läks Gaby masina juurde. "Sa oled oma masina täiesti õigesti ära niidistanud, kiidan sind! Saad viie," kiitis naine.

Maria oli ka juba suht ammu masina ära niidistanud . Meeter gabyst eemal järgnes ta talle kogu tee.

Lizzie siis valis omale ühe masina ning hakkas seda siis niidistama ja sama tegi ka Caroline.

Samantha aga põrnitses seda õmblusmasinat ning mõtles, mida nüüd tegema pidigi.

"Maria, millise masina sina ära niidistasid?" uuris Christina. "Ma tahan näha, kas sa tegid seda õigesti."